Lehed

laupäev, 17. oktoober 2015

Lodjasõit läbi viiendike silmade

Käisime Lodjaga sõitmas. Reporterid on sellel korral viienda klassi tüdrukud, kes oma kogemusi jagavad! Kuna kõik jutud olid omamoodi vahvad, siis jagan kõiki, panen üles saatmise järjekorras. Toimetasin pisut ka kirjavigu. Küsimärgid tähistavad emotikone - järgmine kord tuleks neid vähem kasutada ja proovida emotsioone väljendada sõnadega.


Kerti:
Ühel päeval oli Airil mõte minna lodjaga sõitma niisiis ta küsis meie käest kas me tahaksime lodjaga sõitma minna. Meie olime nõus, siis Airi rääkis Kailiga ja tema klassiga ja nemad olid ka nõus. Niisiis me läksime 24.09 lodjaga sõitma. Me tuletasime universumi teemat ja 4.klass alles õppis seda teemat. Vaatlesime tähti, kuigi pilved olid ees ja me ei näinud midagi. Pärast hakkas külm ja me läksime lodja sisse ja seal oli suur tahvel ja selle peale näitati projektoriga pilti ja me uurisime sealt pildi pealt tähtkujusid. Oli väga lõbus aga pärast läksime katusele tagasi. Keegi ei näinud ühtegi tähte ikka veel ja meil oli aeg lodjaga tagasi sõita. Oli väga pime ma isegi natuke kartsin ka aga see läks mööda. Kui me tagasi sõitsime, siis ma nägin ühte tähte ja ütlesin siis giidile ja ma sain kiita :). Aga siis oli aeg koju sõita ja me istusime bussi. Isegi bussis jäi Garlo  Tom magama.Täname Airit ja Kailit vahva sõidu eest:)
                                        Tore oli!
😊😊

Carolin:

24.09 läksime me koos 4. klassiga lodjaga sõitma. 20.00 startis buss Sillaotsast. Tuletasime meelde universumi teemat, aga 4. klassil on see alles uus teema. Vaatlesime seal tähti, aga kuna taevas oli pilves, siis nägime ainult kuud. Kuna me ei näinud tähti, siis läksime lodja sisse ja tähevaatlejal oli arvutis üks programm ja vaatasime siis arvutist kus asuvad siis tähtkujud. Tähevaatleja rääkis tähtkujudest. Tähevaatleja rääkis ka seda, et kus tähtkujus on planeedid. 22.00 hakkasime siis bussiga liikuma tagasi. 22:30 olime me tagasi kodudes. Täname õpetaja Airit ja Kailit selle vahva sõidu eest. :) 

 Väga tore oli!

Johanna:

24.septembril käisime 4.-5. klassiga lodjakeskuses🔭. Seal oli väga lahe. Kõigepealt me sõitsime hilja õhtul sinna kohale, kuid kogematta sattusime valesse kohta ja pidime tagasi sõitma.😕 Kui õigesse kohta jõudsime siis võtsid meid vastu kaks meest, kes uurivad täheteadust. Me ronisime lodja peale ja hakkasime sõitma. Kõige esimese asjana me pöörasime lodja ümber. Kõige ilusam oli see kui me sõitsime värvimuutva silla alt läbi. Me sõitsime mööda ka Supilinnast. Kui me Supilinnast mööda sõitsime siis me jõudsime kuskile täiesti võõrasse kohta. Seal oli natuke kummaline, sest me nägime nagu mingeid valgeid kõndivaid laike. Nad olid nagu kummitused. Kui kummitused vaadatud siis me pöörasime jälle otsa ümber ja hakkasime tagasi sõitma. 😢Enne tagasi sõitu käisime ka lodja sees ära.Seal said mõned õpilased kes tahtsid teed juua ja täheuurija rääkis meile ka tähtkujudest. Kaevati ka seda, et tee olevat seebi maitsega olnud. Mina seda ei tea, kuna mina teed ei joonud.Veel jäi ka see meelde, et ühel täheuurijatest oli käes laser 🌉 ja kui me silla alt läbi sõitsime siis ta lasi seda silla peale ja silla peale tänu sellele tulid rohelised täpid nagu disko. Kui tagasi jõudsime siis seal lodjakeskuse käis mingi kontsert, nii et me pidime hästi tasa olema. Me õnneks suustsime olla enamvähem tasa ja nii see sõit lõppeski. Me jõudsime kõik koju hea tuju ja jõudsime koju ilma viperustete.




Elis:

24. septembril läksin bussikasse bussi ootama. Oli hilja õhtu ning pime. Kui me olime sõitma hakkanud, siis sõitsime kogemata valesse kohta ning pidime tagasi sõitma.😑
Kui õigesse kohta jõudsime siis ronisime lodjapeale ning hakkasime vaikselt sõitma. 
Me ootasime väga uudishimulikult mõnda ägedat lugu. Me olime päris vaikselt muidu pidime ise kõik kinni maksma.😱 (õpetaja märkus - tegemist oli eelkõige õppeekskursiooniga, seetõttu tuli ka õppida. Lisaks sai neid selleks natukene alusetult hirmutatud ;) ).
Ühel pool lodjal oli 4.klass ja teisel pool olime meie. Kui me saime päris palju teada, siis läksime alumisele korrusele kus oli võimalik teed juua ja kuulata igasuguseid lugusi jumalatest.😀 
Paistis, et paljusi ei huvitanud see lugude jutustamine, aga need kes kõige hoolikamalt minu meelest kuulasid olid Nora, Carlos ja mina. Aga meile meeldis väga sildade alt läbi minna, sest siis nägi rohelisi tantsivaid tähti (need ei olnud päris)😂
Kõige kõige ilusam sild oli üks värviliste tulekestega.🌉
Ma sain teada väga palju udukogudest ja tähtedest.🌌🌃
Kui hakkasime tagasi sõitma siis jooksid kõik võidu välja tähti vaatama, aga mina jäin kuulama mis edasi saab. Kõik naersid ühe nime üle mis oli mingi Perseus.😂😂😁😀
Kui olime jälle sadamasse jõudnud pidime maha tulema, aga nii vaikselt kui võimalik, sest seal toimus mingi kontsert.🎶🎼🎻
Kui olime bussi juurde tormanud siis luges Airi meid ära ja hakkasime  kodu poole sõitma.🚃🚌🚍
ja peale seda sõitu otse tuttu😴😴
Meil oli väga, väga tore!!!!!!!😊😀😁😂😃

Nora:

Lodjaga sõitmine
16.10 2015
Kui me läksime lodjaga sõitma (koos neljanda klassiga)siis oli juba pime, ma arvan, et kell oli 20.00 (mul oli siis veel käsi kipsis). Bussis lobiseti hirmsasti. Kui me jõudsime lodja juurde siis seal ees oli üks uhke paat, pooled arvasid, et me lähme sellega sõitma, aga kui me teisele poolele jõudsime siis saime aru, et see on üks väike pruun paat. Kui me kõik olime paadile roninud, siis sõitsime me ühe vaga värvilise silla alt läbi, seal oli igasugu värve, see oli nagu värvimäng .kui me olime päris silla all siis meie giid näitas oma erilise taskulambiga silla poole, seal tantsisid nagu tähed. Kui me olime natuke maad edasi läinud hakkasin ma (mõned teised ka) nägema mingeid valgeid asjakesi metsas, üks rippus puu otsas teine kõndis ringi. Lõpuks hakkas meie kiid rääkima tähtkujude legende. Ta rääkis nendest nii pikalt, mul ei jäänud eriti midagi meelde. Lõpuks hakkas mul ninast verd jooksma, see jooksis päris pikalt, aga lõpuks jäi see ikkagi järele .Ma panin vahepeal tähele, et neljas klass mängis pudeli mängu, vahepeal anti neile väga imelikke käske. Kui kõik olid alla (paadi sisse) läinud siis ma istusin veel natuke aega üleval, aga peagi läksin teistega koos alla. Seal pakuti teed. Varsti hakkas meie giid rääkima (jälle)tähtkujudest mis oli päris tore, sest me saime teada, kuidas olid tähtkujud tulnud. Paljudel tähtkujudel oli väga huvitav tekkimislugu (toimetus: legend). Lodja sees oli kaks olemiskohta üks kõrgemal ja teine madalamal. Mõned inimesed hüppasid sealt alla, see tundus valus. Kui me lodjaga tagasi hakkasime minema siis nägime me jälle seda ilusat silda, see oli nii ilus et ma tahtsin sellest pilti teha, aga ma ei jõudnud. Peale seda pandi paat jälle paika ja me saime lodja pealt maha minna, kell oli umbes 22.00.
Oli tore!


Väga mõnusad kokkuvõtted - palju tulevasi ajakirjanikke?