Raha!?

Seoses sellega, et matemaatikas oli kätte jõudnud rahaühikute teema, tekkis mul idee õpilaste rahandusalaseid teadmisi pisut täiendada ja ergutada.
Seega, kutsusin Tagasi kooli! kaudu meile klassijuhataja tundi külla Annika Rebase.
Ta on Sweedbanki töötaja, kes omast vabast tahtest tuli lastele rahandusalast nõu andma ning ei pidanud paljuks ka mõned masinad kaasa vedada, et lapsed saaksid oma silmaga näha, kuidas valeraha ära tunda.

Tehti põhjalikult tutvust euroga. Selgus, et euro polegi kõigis Euroopa riikides kasutusel. Jutt läks ka sellele, et kõik eurod on erineva suurusega.
Selle peale tuli Oskarilt väga tabav küsimus: "Miks on viiesendine suurem kui kümnesendine?"
Siin jäi külaline vastuse võlgu!

Ka internetist uurides, ei leia ma eurode kohta hetkel ühest vastust. Küll aga on USA-s sama lugu ja seal on see seotud sellega, et kui mündid kunagi kasutusele võeti, oli nende väärtus seotud kulunud materjaliga. 10-sendise materjal oli kallim ja seega sai vermida väiksema mündi. Ehk on ka eurode puhul tegemist ajaloolise traditsiooniga?

Annika Rebane "Tagasi kooli" kaudu ennast ja külastuse eesmärki tutvustamas!

Külalisõpetaja näitas ettevalmistatud slaide, kus mõned read olid nihkes. Selle kohta tuli ka klassist kohe kommentaar: "M tähte ei jäeta niimoodi poolikult!" Õnneks oli külaline väga südamlik ja sellise kommentaari peale ei ärritunud, vaid nentis, et tõesti jah üldiselt nii ei tehta. 

Arutelu läks edasi selle üle, et kõigil on erinevad soovid ja unistused ning rahalised võimalused. Ka selle kohta tuli küsimus "Miks ei võiks olla kõigil inimestel võrdselt raha?"

Külaline vastas, et muidugi see oleks õilis. Kuid kahjuks praktikas ilmselt ei töötaks. Kuna inimesed on sedavõrd erinevate soovide ja unistustega ning neile on kohati sisse kodeeritud soov olla naabrist parem.

Selle peale üks tütarlaps klassist teatas : "Nemad perega tahavad ka naabrist paremad olla. See toimib ka!" Küsimusele, mida see annab. Vastas ta: "Hea tunde!"

Edasi tuli diskussioon selle üle, et mida tegelikult elamiseks vaja on. Millest kasvas välja vaidlus "Aga NIKE on kõige parem!" versus "Ei, ADIDAS on parem!"

Sellele vastas Annika juba kogenult "Ühele meeldib hobune ja teisele hoopiski kass. Kas kass on siis parem kui hobune?"

Järgnes väikene küsitlus tulude ja kulude kohta:

Kust saavad meie klassi lapsed oma raha?

Vanemate käest, kapi otsast, sünnipäeval, ise teenides.

Millele lapsed raha kulutavad?

Kommid, maiustused

Millest unistavad?

arvuti, ATV, oma hobune, maiustused

Vestlus läks veel sellele, millele perekonnal raha kulub.

Selle peale tegid lapsed järelduse, et veab neil, kes on peres ainsad lapsed. Teised peavad ju raha õdede ja vendadega jagama!

Lisaks jutustasid lapsed oma mälestusi sellest, kui euro tuli ning nende hoolega kogutud suur hunnik raha, vahetati nii vähese vastu ümber!

Birgitil oli ka sünnipäev. Lahkelt jagas ta kommi ka külalisõpetajale!

Lõpuks anti neile kätte masinad (rahalugemise ja tundmise ning UV lamp), millega uudistada ja oma käega järele proovida, kuidas selle valerahaga lood on.

Masinate tutvustus!

Selgus, et raha tuleb kindla külje pealt sisestada - muidu seda kokku ei loe!

Erinevate rahade peale sellised näod.

Klassi kõige pikem tegi ennast tooli abil veel pikemaks, et ikka näha, mis toimub!

Õpilaste lemmik raha. - otse Parbadose saarelt.

UV-lambi kasutamine raha õigsuse tuvatamiseks. 

Kokkuvõtteks ütlesid lapsed, et nad väga palju uut teada ei saanud.

Kõige rohkem sai lõpuks mainimist ikkagi see, et sai rahalugemismasinat ning UV-lampi kasutada. 

Kuid loodan, et siiski pisut pani mõtlema selle üle, et raha ei kasva puu otsas ja vanemate kulutused on suuremad kui vaid maiustused ja lõbustused!

Samuti meeldis mulle, et küsiti nutikaid küsimusi - see näitab, et huvi on olemas!